Kriminaalpoliitika kordamine
Kriminaalpreventsiooni saab liigitada:
a)primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks tervishoiu profülaktikamudeli alusel (Brantingham ja
Faust 1976);
b) primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks läbiviija alusel;
c) preventsiooni toimeprintsiipide alusel;
d) kuritegevusele kalduvate noorukite mõjutamine, olustikuline kriminaalpreventsioon, kohaliku
tasandi kriminaalpreventsioon ja sotsiaalne kriminaalpreventsioon;
e) sotsiaalseks ja situatsiooniliseks kriminaalpreventsiooniks;
Esimest 3 liigitust kasutavad peamiselt teoreetikud, viimast 2 praktikud.
Kuritegelike kalduvuste mõjutamine on pigem praktikute hulgas kõlapinda leidnud
kriminaalpreventsiooni alaliik. See tegeleb põhjustega, milliste tõttu inimesest kujuneb kuritegelik
isiksus. Kuritegelike kalduvuste mõjutamisega on seotud vähemalt 6 poliitikavaldkonda: linna-,
tervishoiu-, perekonna-, haridus-, noorsoo- ja tööhõivepoliitika (Graham ja Bennett 1998).
Projektidest võib mainida järgnevaid:
annaabi.ee 
