Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis
käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu
mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et
tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest
eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23
21
Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148.
22
Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010. Riigikogu seadus, 21. 10. 2003 a.- RT I 2003, 67, 457.
23
Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 165.
14
Seetõttu on viktimoloogiline problemaatika tervikuna, ja sealhulgas kuriteoohvrite kaitse, alati
äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24