Kriminaalpoliitika kordamine
Tuleb nõustuda professor Sootakiga, kes väidab, et ,,ka karistusõigus peab andma oma panuse ühiskonna
turvalisuse tagamisse"*62 . Kuid karistusõiguse panuse suurendamine ei peaks nägema välja nagu sellise lapse
mäng tikkudega, kes ei oska karta sellele järgneda võivat õnnetust. Kuna kuritegevust kontrollides luuakse
ka päev-päevalt vastavat kultuurilist keskkonda, ei saa sulgeda silmi preventiivse vangistamisega kaasnevate
suurte ja mitte ainult kriminaalpoliitikaga seonduvate ohtude ees. Võtkem tõsiselt Soome kolleegi hoiatust,
et ,,õigusriikluse dimensiooni kadumine karistusõigusest [võib] viia õigusriigi hääbumiseni".*63 Loodan
27
siiralt, et kõnealuse eelnõu põhjal kunagi tegelike seadusemuudatusteni ei jõuta. Mida kiiremini eelnõu tagasi
võetakse, seda parem asjaosalistele, Eesti riigi mainele ja meile kõigile.
22