Eesti Lähiajalugu
lahkusid Eestist alles 1994. aastal.
Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus: Küüditamine, arreteerimine,
vallandamine, peksmine, vaimne terror, hullumajja saatmine (Breznevi ajal),
asumisloa äravõtmine, isoleerimine, "Halba nimekirja" paigutamine, hüvede
äravõtmine.
Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine: Algas 1953. aastal
peale Stalini surma. L. Beria andis välja suure amnestia, eesmärgiks oli likvideerida
järk-järgult GULAGI laager. Esmalt vabanesid kriminaalparagraphvidega
süüdimõistetud. Eestisse tuli tagasi 9000 inimest. Berial oli plaan vabastada ka
poliitilised vaenlased, kuid teda kukutati võimult. 1956-1961 Eestisse saabus tagasi 30
000 küüditatud/arreteeritud inimest.
MAJANDUS JA RAHVASTIK: (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I]
Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus: Nõukogude võimu taastamisega
kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Tunnusjooned:
annaabi.ee 
