Eesti politsei aastatel 1918-1940
oli suuresti juhuslik, varustus napp ja ametioskused puudulikud.
Sõja ja revolutsiooni laastava mõju tõttu oli kuritegevus Eestis paisunud suureks ning
muutunud ähvardavalt julmaks. Miilits oli võimetu kuritegevust tõkestama.
Samal ajal oli Eesti miilits koormatud uute ülesannetega maksude sissenõudmisel ja
seetõttu jäi tal kuritegude jaoks varemast vähem aega. (1: 170)
Sellises olukorras võeti Eestis 1919.aasta jaanuaris vabariigi tolleaegse prokuröri
J.Teemanti algatusel käsile kriminaalmiilitsa organiseerimine. J.Teemanti ettepanekut,
moodustada kriminaalmiilitsa omaette riiklik ametkond, toetas ka vabariigi valitsus.
Kriminaalmiilitsa eesotsas oli endine Tallinna kriminaaljaoskonna ülem J.Kruus.
Üsna varsti sai selgeks, et omavalitsuste ehk kommunaalmiilits ei ole Eesti Vabariigile
vastuvõetav organisatsioonivorm. Maakonna- ja linnavalitsustel käis rahalise kitsikuse
tõttu miilitsa ülalpidamine lihtsalt üle jõu. Omavalitsused ei saanud hakkama tegusa
annaabi.ee 
