August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
tõestades midagi, tugevasti pooldades midagi, on peaaegu lootusetu oodata. Samal ajal oleks
kunstliku võtte järele tarvidust, mis autori mõtete tulva rohkem keskendaks või mis tõstaks
pinevust. . H. Tammsaare esimestes pikemais jutustustes ,,Rahaauk" (1907) ja ,,Uurimisel"
(1907) oleks olnud kunstliku võtte rakendamiseks soodsat pinda. Kuigi jutustuses ,,Uurimisel"
on psühholoogilise nähtuse jälgimist, on seal ometi ka lausa kriminaalloo sündmustikku. Seda
oleks võinud teha pingsamaks just mingi põnevustava võttega. Samuti psühholoogilise
probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel
midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine
on talle vägagi omane. Ei taha väita, et . . T. teadlikult hoidus igasugusest põnevamaks
kruvimisest; pigemini ta oli siiski niisuguste võimaluste suhtes veel üldse mitteteadlik.