I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda
arenema omaette võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistiderevolutsionääride), enamlaste
(bolsevike) ja vähemlaste (mensevike) vahel.
Revolutsioon jõudis Eestisse mõningase hilinemisega. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguspäevil, kui
massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju, tapeti vihatumaid ohvitsere,
murti lahti (tollal vanglana kasutatud) Paksu Margareeta uksed, lasti sealt välja nii poliitilised kui kriminaalkurja
tegijad ja pandi vangla põlema.
Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata.
Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat
Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist
(seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja
eestkõneleja.
annaabi.ee 
