Nõukogude eesti
alusel tagaselja. Vangilaagrisse mõistetud isikud saadeti NSVLi vangilaagritesse ja
surmamõistetud hukati Eestis.
NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 19401941 mõisteti vaid
üksikutel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV
Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata
vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja
kohalike oblastikohtute kriminaalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade
menetlemist.
Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon
Eestis 19401941
Nõukogude Liidu eesmärkideks Eesti Vabariigi okupeerimisel oli rindejoone
õgvendamine sõja puhuks Saksamaaga ning Eesti Vabariigi likvideerimine ja Eesti
sovjetiseerimine. Nõukogude Liit oli totalitaarne ühiskond, mis ei austanud inimõigusi
ja isikuvabadusi. Riiki juhtis mõneliikmeline Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike)