Eesti riigi areng
erakondade vastu, mis väljendus 1933. a. oktoobris muudetud Ps-e uutes normistikes.
Riiklikkude võimude rakkimis Riigikogu osatähtsus vähenes suuresti.
Kuigi riigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega kestvaks seadusandlusasutiseks, tehti
tema istungjärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus sõltuvaks kõrgemast
haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud,
ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel
12
suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees
ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes
riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas.