Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on
veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Linnustikku esindavad 18 pingviiniliiki. Seal leidub jääkaru, kelle keha katab valge karvkate ning paksu rasvakihiga hülged ja küürvaalad.. Olemasolevad loomad moodustavad omavahel toiduahela. Antarktika meredes elavad vaalad, kes toituvad väikestest vähilistest krillidest. Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees ning suudavad palju tõhusamalt energiat kasutada, kui soojemate vete liigid. Igatahes on nende elutegevus kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus, sageli veidi alla null kraadi juures. Mõned liigid isegi surevad, kui temperatuur tõuseb üle null kraadi. 2 KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus
annaabi.ee 
