Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
Nimetuse seletus
Kriivat polealati sellisena kirjutatud kohaliku loodusgeograafilise nimetusena. Kasutusel on
olnud nii kriiva kui ka griiva. Arvatakse et see pärineb venekeelsest sõnast кривой, mis
tähendab kõverat, mis on muutunud Iisaku piirkonna murdesõnaks, mis liivaseljandikke
(vt.väike murdesõnastik http://www.eki.ee/dict/vms/). Eesti Looduse (2010, 8) väljaanne
kõneleb sellest, et tähtis pole kriivade kõverus, vaid kõrgus, sest kriivadel matkates on
kõverus küll üks viimaseid tunnuseid, mille peale rändur tulla võib. See, mis kaardi pealt
vaadates on ilmselge, ei pruugi looduses uitavale kütile või marjulisele tähtis olla. Pigem on
matkajale oluline kriivade kõrgus: kerkivad need ju ümbritsevast madalast soost ning pakuvad
kulgemiseks kindlat jalgealust. Kriivadega seotud eestikeelsed kohanimedki viitavad sellele
tõsiasjale: ikka leidub neis sõna „mägi” või „saar”, mis on igati kohane tähistama