Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
Esiteks on rannikuileited, mida leidub mitmelpool
Eestis. Teiseks on Läänemere eri arengu etteppide-aegsed rannikuiluiteid, mis kopeerivad
üsna hästi jääajajärgsete suurveekogude rannajooni. Kolmandaks on mandriluited, mida
Eestis leiub vaid Alutagusel ehk kohalikus kõnepruugis kriivad. Seal asuvad umbes 200 kirde-
edelasuunalist kriivat, mis avanevad Iisaku-tagustes Luiska, Pootsiku ja Võhma metsades.
Kriivad asuvad soostunud alade keskel, mistõttu kriivade kõrgust on raskemäärata, kuid
matkalisele on see ala kindlasti põnevaks piirkonnaks (Eesti Loodus, 2008; matkajuht.ee).
Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on
kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood,
millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011).
Nimetuse seletus
Kriivat polealati sellisena kirjutatud kohaliku loodusgeograafilise nimetusena. Kasutusel on