pinnastest; pinnasevete taseme alandamine süvendites. 164. Mis on aktiivtsoon-muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast kuni 1,5 m sügavusel 165. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) - muldpinnaseid: muda, muda ja tirba segu peene liivaga, rasvase savi segu mudaga; Mittedreenivaid pinnaseid, milles on üle 8% kergesti lahustuvaid kloriidseid sooli või üle 5% sulfaatseid sooli; Turvast; Rasvast savi, kriitseid pinnaseid, talkpinnaseid ja treepleid alla 1m sügavusel asuvate pinnasevete puhul ja jõgede üleujutusaladel. 166. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) -turvast, mudasid, mergleid, luiteliivu, savikilte 167. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks- selliseid pinnaseid, mille filtratsioonitegur maksimaal-se tiheduse juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168
165. Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5) 1) muldkeha korralik tihendamine; 2) pinnavete korralik ärajuhtimine; 3) mulde küllaldane kõrgus seisuvee tasemest; 4) mulde rajamine püsivatest pinnastest; 5) nõlvade kalde õige valik; 166. Mis on aktiivtsoon Muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast 1,5 m sügavusel 167. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) 1) turvast; 2) rasvast savi; 3) kriitseid pinnaseid; 4) mudapinnaseid; 5) talkpinnaseid; 168. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud