Kultuuriteooria
Me käitume õigesti siis, kui
me käitume mõistusepäraselt (mitte emotsioonidele toetudes). Inimene kes toetub
mõistusele on autonoomne - inimene, kes teeb ise oma valikuid.
Adorno väljendab umbusku Kantiliku teooria vastu. Autonoomsus sandistab inimese.
Probleem, on see kuidas valgustus on arenenud. Mõistuse jõust tulenev autoriteet, teaduse
loogika, mille järgi maailm on üles ehitatud. Inimese autonoomia on rüvetatud mõistuse
jõuga. Kaduma on läinud valgustuse loov energia, kriitilistus maailma suhtes. Mõistusest
on saanud distsiplineeriv jõud. Valgustuse enesehävitamine. Inimese sisemised ihad ja
soovid on alla surutud. Valgustus töötab repressiooni kaudu. Inimene surutakse alla.
Repressioon lubab meil sotsialiseeruda, aga tänu sellele hakatakse ise enda loomusele
vastu.
Adorno: lugu Odysseusest - sireenid, masti külge seotuna sireenide laulu kuulamine. See
iseloomustab modernset inimest, kes soovib kogeda midagi ilusat, aga peab selleks olema
kinniseotud.