Ettekanne Karl Ristikivist
Luule on äärmiselt depressiivne, seal kajastub isamaatust
ning häbi deserteerimise ees.
Rootsis kohtas aga taaskord oma noorpõlvearmastust, kuid kahjuks mõistsid mõlemad pooled,
et sõda on neid sellisel määral muutnud, et koos olemisest ei tuleks midagi välja. Naine
abiellub ja sõidab igaveseks Brasiiliasse. See lööb Karli südamesse ja mõistusesse sügava
haava. Pärast seda ja äsjailmunud ,,Hingede ööd" (Eesti esimene sürrialistlik romaan)
meeletut kriitikavoogu, otsustab ta, et ei kirjuta enam iialgi Eestist.
Algab vaikuseperiood, mis kestab oma kaheksa aastat. Pärast hingehaavade paranemist
alustab oma elutööga kolme ajalooliste romaanide triloogiaga (9 raamatut).
Tema teosed on väga religioossed, Karl leiab, et Jumalast taandumine on Euroopa suurim
allakäik väga konservatiivne suund. Veel tasub märkida ära punkt, et kõikides raamatutes,
isegi, kui tegevus toimub 13. sajandil, on see kõik kuidagi seotud Eesti ja Teise
maailmasõjaga