Raamat kujutab endast Clarksoni kirjutatud artiklite kogumit, millede vahel puudub seos ja ühtne läbiv teema. Mõningatel juhtudel esineb artiklite vahel ka vastuolusid. Clarkson on tuntud impulsiivsete väljendite kasutamise ja kindlate maailmavaadete poolest, milledest ta mingi hinna eest nõus taganema pole. Oma tegude ja ideloogia tõttu on ta sageli avalikkuse, poliitikute ja meedia poolt läkitatud kriitikanoolte sihtmärgiks, kuid samas leidub tal suurel hulgal poolehoidjaid. ,,Hiina inimestel pole hinge!" Paari lehekülje pikkuste lõikude aluseks on enamusel juhtudest mingi objekt või isik, mille/kelle olemasolu häirib Clarksoni maist eksistentsi. Paduateistina põhjab ta raamatus usklike, motoriseeritud ajapäkapikkude müüjaid, ja teisi kirevalt kirjeldatud kujusid. Mõned
me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud? Parem ei ole olukord ka linnades ja nende lähiümbruses, kus tühjalt seisavad uued elamud ja sama tühi on ka endistest ehitajatest töötute pilk. Tavainimese jaoks on tihtipeale parimaks kriisist üle saamise meetodiks kriitikanoolte pildumine valitsuse suunas, kuid kas see on siis lahendus. Ühest küljest on kriis olnud meile õppetunniks või heaks motivaatoriks. Kriisist üle saades ehk oleme hakanud rohkem väärtustama haridust, perekonda ja edu. Edu just selle otseses mõttes. Buumi ajal võis iga ehitusettevõtja olla edukas, kuigi tal vastavat haridust ei olnud ja edu oli otseselt seotud uue maja, auto ja hulga rahaga. Praegu aga hinnatakse
annaabi.ee 
