Jaan Oks
aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses
köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka
kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu
helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike
ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla
selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset
pedagoogilist liberaalsust.
Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused".
Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja
vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920
novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes
ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing.
Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees
suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe
kalmistule.
annaabi.ee 
