Jaan Oks - Referaat
ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud
polnud.
Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja
sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910).
Ilukirjanikuna alustas Oks külaeluaineliste visioonidega ,,Kolmekesi", ,,Isa ja pojad",
,,Rõhutud ringides", ,,Manifesti ajal", ,,Perekonna hommikutund", ,,Neljapäev", ,,Hallitanud
kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid
hinnanguid.
Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas
väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei
ei ole Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, üldse ta loomingu eri osade, vahel mingi
ületamatu kuristik.
Lisaks veel tema teoseid: ,,Vaevademaa", ,,Tume inimeselaps", ,,Hingemägede ääres",