VARAUUSAEG
Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse,
veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi.
Valgustusliikumine leidis tuge prantsuse ratsionalismist (Descartes) ja inglise empirismist (Bacon,
Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop,
elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants
asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma
mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi
nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku.
Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski