Kahe klassikalise teooria võrdlus - neorealism ja realism
Kontrastiks sellele arvas
neorealismi pooldaja Kenneth N. Waltz, et riigipeade motivatsioonid ja riigi omadused on
tagaplaanil, need ei ole olulised rahvusvahelistes saavutustes välja arvatud see, et riigid
püüavad alles püsida. (Elman, 2007.)
Piret Jänes
111827RIRIB
Mõlemal teoorial olid oma kõrghetked, kuid maailm on pidevas muutuses, mistõttu ei
suuda olemasolevad teooriad kõike toimuvat seletada. See on üks peamisi realismi kriitikaid.
Rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid maailma juhtima ning enam ei olnud
rahvusvahelisel areenil ainult riigid. Kriitikud väidavad, et neorealism on liiga kitsa
suunitlusega. Tähelepanuta jäävad majandus, inimloomus ja sisepoliitika. Lisaks väitsid kaks
traditsioonilise realismi rajajat Machiavelli ja Thucydides, et struktuurset elementi ei saa üksi
kasutada, sest see ei ole piisavalt adekvaatne ning vajab toetuseks teisi realismi dimensioone.
(Forde, 1995.)