Sotsiaal ja õigusfilosoofia
Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse
õiguse kehtimisaluste suhtes. Erinevus õigusdogmaatikast tuleneb ka
metoodilisest põhihoiakust (dogma puhta mõistuse toimimine ilma kriitikata,
igasugune dogmaatika vajab uskumist, ei seata kahtluse alla teadusharu
aluseid/eeldusi), õigusfilosoofias on kohustus kontrollida kõiki oma eeldusi ja
võimalusi kriitiliselt (ükski asi pole täielikult vastatud ning kahtleb ka enese
vajalikkuses, täielik allutatus kriitiikale). Õigusfilosoofia olemuslik
küsimuseasetus on alati küsimine õige õiguse või õige õiguse idee järele
deontoloogiline küsimuseasetus (Vecchio). Küsimused ntks kunstlik viljastamine
vms ja selle õiguslik sisuse õigusfilosoofiliselt ja õigusdogmaatiliselt.
Objekt -> vaatlus -> protokoll -> seaduspärasus -> teooria
Õigusteaduse uurimise objekt ei ole püsiv, mistõttu puudub teadusele omane
invariantsus (on samas invariantsed omadused). Õigusteooria püüab olla
annaabi.ee 
