Hüpertensiivne kriis
ravimimürgitus, aordi kihistuv aneurüsm, ajunisult, südameinfarkt ja süsteemsed
sidekoehaigused. (Bare, B. Jt. 2008.)
Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite
kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.)
Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja
erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.
1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive
urgency
Kiireloomuline (kriisitaoline) hüpertensioon on seisund, kus vererõhk on 180/120 mm Hg
piirimail, ning puuduvad märgid, mis viitaksid eelseisva või progresseeruva kahjustuse
kohta sihtorganil. (Zhiming 2009.)
Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni iseloomustavad eelkõige: hingeldus, tursed,
ninaverejooksud, tugev (rõhuv) peavalu. Enne medikamentoose ravi alusatamist on
vajalik teostada vere- ja uriinianalüüsid
annaabi.ee 
