Diabeet ehk suhkruhaigus
janu, rohke urineerimine ja väsimus. Väsimusnähud arenevad mõne päeva jooksul,
võib esineda kiiret kõhnumist.
Vere glükoosisisaldus on tõusnud insuliinipuuduse tõttu. Uriini eritub palju ning selle
tagajärjel organism kuivab. Rasvkoest vabaneb rasvhappeid, mis muudetakse keto-
aineteks. Ained kogunevad verre ja erituvad uriini. Samuti valkained lagunevad.
Haige hingamine võib muutuda raskeks, sügavaks ning teadvushägestub.
Üheks diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See tähendab, et
vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist,
näljatunnet ja värinaid. Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva
funktsioneerimise tõttu võib esineda peavalu, ärrituvust, segasust, nägemishäireid,
raskes seisundis ka krampe. Hüpoglükeemia möödub kui haigele antakse suhkrut,
süsivesikurikast toitu.
Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. Seisundi ajal on häiritud
annaabi.ee 
