USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel
sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände
piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka
1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale
oma kriisist väljumise kava, mida ta nimetas uueks kursiks ning mille aluseks oli Maynard Keynesi kriisiravipoliitika (keinsianism).
Keinsianismi põhimõteteks olid, et riik peab sekkuma majandusellu (kõigi vahenditega tarbimist laiendama), riik tekitab kunstliku
inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning
vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti
võimuletulekuks 19 000. Oma esimesel võimuloleku päeval sulges ta kõik pangad
annaabi.ee 
