EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud.
Putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju Eestis järsult.
1929.-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste
ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist
süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile
äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste
Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes
massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud
rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele. Vabadussõjalased saavutasid
suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis paljastas
võimulolevate parteide korruptsiooni ja onupojapoliitikat. Riigi elu väärnähtusi kasutasid nad
annaabi.ee 
