Valgustusaeg Euroopas
kellelegi rügemendiülema patenti , millega lepingu sõlmija võttis endale kohustuse moodustada
väeüksus ja tagada selle ülalpidamine. Üldiselt värvati vabatahtlike, kes pidid ennast
kokkulepitud tasu eest riietama, toitma ja relvastama. Enamasti loodi palgaarmee salgad ainult
sõja ajaks. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Samuti võisid nad
olla välismaalased (väga headeks peeti Sveitsi ja Soti sõdureid) mis muutis palgaarmee
kriisikorral suhteliselt ebausaldusväärseks jõuks. Peamiseks palgaarmee väeliigiks oli jalavägi,
mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Lahingus jagati see veel omakorda kolmeks: eel-,
pea-ja järelväeks. Jalaväelaste relvastuses oli nii külmrelvi kui ka tulirelvi. Viimaste kasutamine
oli siiski keerukas ja eeldas ligi 100 võtte sooritamist.
Sõdurite varustuse järgi jagunes jalavägi kaheks: raskejalaväelased, kes olid varustatud
annaabi.ee 
