Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid
tekib kohe ka küsimus, miks see suhtarv Eestis nii palju suurem on.
Kaasajal on asjatundjate seas levinud kaks erinevat käsitust sellest, mis motiveerib säästma.
Ühel juhul räägitakse valiku tegemisest praegu aset leidva ja tulevikus toimuva tarbimise
vahel. Sel juhul nähakse säästmiskäitumise võtmemehhanismina intressimäära. Eesti puhul ei
tohiks intressimäära säästu soodustajana praegu kuigi kõrgelt tähtsustada, küll aga võis sel
olla oma roll kriisieelses Mehhikos.
Teine lähenemine toonitab tihedat seost jooksvate sissetulekute ning tarbimise vahel,
kusjuures säästuks läheb see, mis tarbimisest üle jääb. Sel juhul mõjutab säästu ja
investeeringuid eelkõige sissetulekute muutumine ning intressimääral on väiksem roll.
Viimaste uuringute andmeil sõltub arengumaa perede säästukäitumise intressitundlikkus
suuresti sellest, kas ja millises ulatuses on tarbimist võimalik edasi lükata - s.t. kas
annaabi.ee 
