Keskaja majandusajalugu
võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat,
kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Neist sõltusid palgatöölised,
sulased, väikekäsitöölised ja kaupmehed.
Kaubandus muutub ühe süsteemsemaks ja seetõttu muutub oluliseks ka kaupmeeste
haridus ja teadmised. Peavad oskama arvutada, suur tähelepanu võõrkeelte õppimisele
ja raamatute lugemisele.
Kaubanduses kohtas peagi konjuktuuri halvenemist (arvatavasti seoses 14. saj
,,kriisiaastatega"), siis hakkasid kaupmehed riske maandama ja ostsid endale tihti maad.
Itaalias näiteks loobusid järk-järgult üha enam kaupmehi kaubandusest panganduse või
maaomandi kasuks.
Kaubakontorid ja kompaniid
Hiliskeskajal saab kaupmehest ettevõtja, kes ei käi isiklikult oma kaupadega kaasas ning
juhib oma ettevõtete kirjateel. Linnadesse kogunes kapital, kaupmehed hakkavad
moodustama kompaniisid, koos töötama. Mis puudutab kaupu, siis hiliskeskajani oli
luksuskaupadel suur roll kaubanduses