Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
"
,,Siis põgeneme koos. Jätame nii sinu kui minu elud ja lahkume siit riigist, kogu mandrilt."
,,Tegelikult me elamegi saartel."
,,Siis... leiame mõne asustamata mäe ja rajame sinna oma kuningriigi. Ma olen ju prints
me saame hakkama. Ja sinust saab minu printsess."
,,Utoopia vere eest ei põgene."
,,Sinu omad võivad ju arvata, et sa oled maha jahitud ja tapetud, minu omad aga..."
,,Et mina sain sinu kätte."
,,Just! Nii teemegi!"
Kostus hingepõhja kriipav heli, midagi vilina ja karje vahepealset, pannes põgenejad
võpatama.
,,Mis see on?"
,,Avati Pidupäeva väravad, mis aga tähendab, et..."
Jerome vaatas õudusega kirsipuude taha, ja kuigi ta latvade vahelt midagi ei näinud,
täitusid ta suured sinised silmad hirmuga.
,,Isa on siin."
,,Väga hea."
Ta vaatas Elisat, kes kavalalt naeratas.
,,Aeg tegutseda. Kuigi see hetk saabus kiiremini, kui ma lootnud olin, saame hakkama. Ma
loodan."