K. Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli"
määral temasse isegi armunud.
Ühel augustikuu õhtul praosti tervis halveneb ning ta toimetatakse haiglasse. Järgmisel hommikul
jõuab Ingeni uudis leitnandi lennuõnnetusest. Inge oli vanaisa pärast suures mures, ent nüüd soovib
ta mõtlematult, et kui keegi peab siit ilmast lahkuma, siis olgu selleks ennem inimene, kelle aastad
surmale õigustust annavad. Samal õhtul teatatakse haiglast praosti surmast ning leitnant pääsebki
väikeste kriimustustega. Ristikivi arvates on nii ajahetkel kui ka kohal iga inimese jaoks hoopis
teistsugune tähendus ning seetõttu on näiteks veider kasutada väljendit "samal õhtul". Igas inimeses
tekitab teatud ajahetk hoopis teistlaadi emotsioone, mõtteid ning tundeid. Näiteks ei saa olla see
õhtu Inge jaoks sama õhtu, mis mõnele teisele inimesele, kelle mälestustesse sellest samast hetkest
hoopos teised tunded talletuvad.