Ehitised ja taluõued
· Lubjatöötlust nimetatakse lubjapületamiseks, mis toimus tavaliselt lubjamurru läheduses
metsas. Puu oli metsas kergelt kättesaadav, lubjakivi muutub põletamisel poole kergemaks.
· Aastal 1867 oli Eesti üle 300 lubjapõletusahju.
· Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina. Köeti
ahju kuni 5 m puudega.
· Kustutatud lupja saab hoida ükskõik kui kaua. Seistes läheb ta üha paremaks. Kõik meie
kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga.
ÜLDOTSTARBELISED EHITISED
SAKRAALEHITISED kirikud, pastoraalid, kabelimäed.
· Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid.
· Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse.
· Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres.
· Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei
annaabi.ee 
