Eesti uusaeg
eesti keelt nagu me praegu räägime.
Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjanudus-
18 sajandil eesti keeles ilmus terve rida erinevaid vaimulikke tekste, katekismusi, kiriku
käsiraamatuid jne. Oli päris mahukas. See keel, mis keeles eestikeelsed trükised avaldati
erines suuresti rahvakeelest. Praegu nimetatakse seda kokkuvütlikult kirikukeeleks. Küll
aga oli see väga sarnane see selele, mida baltisakasa pastorid omavahel kasutasid.
Lisaks oluline veel see, et kogu see kriikukeel suunas eesti kirjakeele arengut pikka aega
kuni 19 sajandi alguskümnenditeni ning alles 19 saj esimesel poolel toimuvad olulised
muudatused- eesti kirjakeel muutub häälduspäraseks (selliseks angu kõneletakse).
Kirikukirjanduse kõrval haakti välja andma üksikuid ilmalikke trükiseid. Kõige laiemalt
levinud olid kalendrid, mis koosnesid kahest osast- kalendri osa ja kalendri
kõikvõimalikud õpetlikud lisad (vöörastest maadest, tervislikud, ajaloolised,
põllumajanduslikud nõuanded)