Must mänd
Paremini kasvab see kohtades,
kus on suvel vähem sademeid, suur päikesepaiste kestus ja kõrged suvised
temperatuurid. Harilikust männist kasvab Korsika must mänd paremini just ranniku
liivaluidetel, kus esinevad soolapritsmelised meretuuled.
Suurbritannias on Korsika musta männi puistuid umbes 50 000 ha ja tema keskmine
juurtekasv on 9-13(max 20) m3/ha aastas, mis tähendab, et ta on seal produktiivsem
kui harilik mänd.
Austria must mänd kasvab paremini kriidimuldadel ja lubjakivil ning talub hästi
saastatud õhku.
Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870. aastatel, sest Tallinnas kasvavatest
puudest olid 1928. aastal (E. Viiroki andmetel) suurimate diameetris 48(praegu 110)
cm ja 32(praegu 48)cm.
Tänapäeval leidub Eestis musta mändi vähe. Järvseljal Rõkka tee ääres kasvab Eesti
kõige kõrgeim must mänd (istutatud 1892.a, kõrgus 26,5m, diameeter 60cm). Tema
järglastest kasvab Agali arboreetumis suur rühm 1976
annaabi.ee 
