Esiajalugu ja selle periodiseering
Varem
kasutusel olnud tulekivi maapinnalähedased tulekivivarud olid selleks
ajaks kohati ammendunud, mis sundis uute varude otsingutele. Need
otsingud viisid tulekiviladestuste avastamisele sügavamates
pinnasekihtides. Tulekivi kättesaamiseks uuristati kohati sügavaid
sahte, ning näiteks Prantsusmaal on säilinud muistsed
tulekivikaevandused. Algul kaevati vertikaalselt 56 m sügavused
augud, kuni jõuti tulekivi sisaldava kriidilademeni. Seejärel uuristati piki
ladet horisontaalsed sahtid, kust tulekivitükke kaevandati. Selliste
sahtide pikkus ulatus kuni 20 meetrini. See aitas kaasa tööriistade
massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut
teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike,
mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati
lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme
selgema kuju
annaabi.ee 
