Sumerid
klassi antud sõna kuulub. Nagu foneetilised täiendid, võivad ka determinatiivid
eristada kahemõttelisi logogramme.
Sumeri kirjutajad kasutasid roost krihvlit ehk tahvliroogu, nagu nad seda ise
nimetasid. Kõige vanemal perioodil oli krihvel arvatavasti ühest otsast teritatud, et
sellega piktograafilisi märke joonistada. Krihvli teise, nüri otsaga tehti ringikujulisi
vajutusjälgi. Pikapeale terava otsa kuju muutus, et oleks võimalik kiiremini kirjutada
lihtsalt krihvliotsaga niiskele savipinnale vajutusjälgi jättes. Ühtlasi muutusid ka
märgid järk-järgult tinglikumateks ning omandasid kiilukujulise vormi. Niisugust
kirja nimetataksegi kiilkirjaks.
Sumeri tsivilisatsiooni hääbumine teise aastatuhande algul eKr tõi kaasa
babüloonia mõju, mis seisnes sumeri logogrammide häälduse muutuses, sest
babüloonlased kõnelesid akkadi keele vorme, mis ei olnud sumeri keelega suguluses.