Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Meil nõnda ei räägita. See pole meeste, see pole
seltsimeeste viis. Peab vastama kindlalt. Ei või jah."
,,Siis olgu pealegi jah," oli Indrek nõus.
,,Mees ja sõna," kinnitas Tigapuu, nagu oleks küsimuses mõni teab kui tähtis tehing. ,,Nii siis, kui
teised lähevad jalutama, pistame meie linna. Ülepea on need jalutuskäigud lihtsalt hirmsad ja
vastikud. Pead kaasas sörkima igasuguste poisinolkidega, nagu oleksid mõni ilmanaerus. See
on vanamehe krihv: ikka karjakaupa, ikka hulgakesi, et torkaks silma, et jäädaks vahtima ja
öeldaks: ,,Näe, sealt lähevad Mauruse omad." Aga kõik naeravad ainult. Sina seda veel ei tea,
aga küll sa pärast näed, et minul on õigus, mitte vanal. Aga meie lähme kahekesi, teistega pole
meil tegu, kahekesi on hoopis teisiti."
,,Hea küll," kiitis Indrek järele.
,,Ja pea meeles," rääkis Tigapuu edasi, ,,on sõna antud, siis peab seda pidama, maksku mis
maksab, -- nii teeb seltsimees. Tovarists
annaabi.ee 
