Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed
12.
- kindel maastik, mida ta mäletab, pigem hoopis taevas
- istusid vanaemaga söögilaua ääres, mt piilus aknast välja tänavale, et vanaemale öelda, kes
parasjagu mööda kõnnib
- köögiaknast paistev taevas pole kunagi ühesugune, mt tundis, et näeb sellest taevast kõiki
oma elu nägusid ja maastikke, tundis neid aina uuesti ära
13.
- mt ei lükanud Franzu ka trammi alla, kuigi Amsterdamis oleks seda olnud lihtne teha
- kui Franz unes sonis/hambaid krigistas, piisanuks vaid sellest, et mt oleks tal käest võtnud,
kuid ta ei suutnud, temas oli vastikus, mis ei lasknud uinuda enne esimese trammikella,
seejärel minategelase vastikus andis järele ja tuli uni
14.
- mt mäletab veel lõbusõidulaeva ja imelikke maju, mille seintel olid marmorist kujud või
koletised, laev vajus merele ja suur laine viis ta veealusesse riiki
- ei uskunud, et Franz on päris kuniks tema visiitkaardi enda kätte sai, mis tõendas teda kui
annaabi.ee 
