Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga
sõnapidamisest võib näiteks tuua juhtumi kuulsast saksa keskaegsest rahvuseeposest ,,Nibelungide
laul", milles burgundia kuningas Gunther soovis kosida kaunist Islandi neitsit Brünhildi, kuid pidi
selleks edukalt läbima katsumuse, milleks oli Brünhildi endaga võistlemine. Seda polnud aga keegi
varem suutnud ja Gunther palus eepose peakangelast rüütlit Siegfriedi, et tema, kasutades oma
võlukuube, võistleks ise Guntheri asemel. Vastutasuks lubas Gunther Siegfriedile oma ilusa õe
Kriemhieldi ja oma sõna ta ka pidas. Ühtlasi kohtlesid nad oma naisi väga hästi.
Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ja valmidust
eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel, rüütliau pidamist kõrgemaiks väärtuseks. Veel
ühe näite saab tuua ,,Nibelungide laulust", kui Guntheri vasallil Hagenil kästi Siegfried tappa, kuna
Brünhild sai teada, et seoses tema kosimisega on teda alatult petetud. Auhaavamist sai maha pesta