Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
Tänu karjatamisele moodustub kulu
väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale
lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest
paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse
seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu
heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub
ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu
niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised
mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetttu on
rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel
aladel. Tallamine phjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema
mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks. Mätaste moodustumine
annaabi.ee 
