Muinasaja lühikokkuvõte
Tarberiistade valmistamisoskused
paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula
territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis
nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti
ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud
silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse
thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest
vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse.
Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele
usundis: surnuid hakati kartma.
VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe,
sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga
kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine.
NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast
kindlusmuististega ( kindlustatud asulad )
annaabi.ee 
