Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia.
Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19.
sajandi alguseks oli lagunenud seni toiminud (pärast Reformatsiooni alguse saanud) süsteem, mil
kiriku juurde kuulus nn ladinakool ja selle õpilased osalesid kirikukooris (meenutage Bachi tegevust
Leipzigi Thomas-kirikus). Ainult Leipzigi Thomas-kiriku ja Dresdeni Ristikiriku (Kreuzkirche)
juurde jäid tegutsema koolid ja koorid, tänini ( -- kuulsad poistekoorid, aga nad ei laula igal
teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka
kirikukooride kvaliteet, 19. sajandil ei oleks keerulisemate polüfooniliste teostega enam hakkama
saadud. Huvitav on see, et mõningad kirikute juures tegutsevad koorid sarnanesid pigem lihtsalt
kooriühingutele. (Võimalik, et sellised olid ka Hageni asutatud koorid Tallinnas 1820. aastatel). Ja