Eesti kirjanduse ajalugu I
W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos.
Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused, radikaalide kriitika Balti erikorra vastu,
eeldas 18. saj lõpul ja 19. saj alul muutusi ja uusi reforme. 1802. aastal Tartu ülikooli taasavamine,
1828. aastal õpetajate seminari rajamine. Tartu ülikoolis õppisid eesti rahvusliku kirjanduse rajajad
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 9
K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutxwald. 1838. aastal rajati ülikooli juurde Õpetatud Eesti
Selts.
Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846), asutas esimese eestikeelse teadusliku
ajakirja ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der estnischen Sprache" (1813-1832), baltisakslaste
kõrval autoriteks ka eestlased ja soomlased. Ajakirjas keelealased materjalid, rahvaluule, luueltused,
kirjanduse käsitlused. Koostas eesti kirjanduse bibliograafia ja luuleantoloogia ,,Lillekessed I"
(1814)