Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a
eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise.
Estofiilid ja esimesed eesti haritlased
Baltisakslastest eestihuvilised- estofiilid- uurisid eesti keele ja kultuuri, avaldasid ilukirjandus, andsid välja ajalehti
ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann.
1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja
tänapäeva keelekäsitlust.
1842a loodi Tln Eestimaa Kirjanduslik Ühing – „Kalevipoeg“
Eesti rahvusliku liikumise üheks kandvamaks jõudks said eesti rahvakoolide õpetajad.
ESIMENE ÕPIK LÕPPENUD- PUUDU „IIISÕDADE AJAJÄRK LK 93-107“ JA PRGRF 14-15 LK 71-80“