Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs
Ootused, mis mul
loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast.
Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna
kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt
aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses
,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind
seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/
selle armutult külma/ veebruaripäeva auks/ Tunnen su liigutusi/ tasast tugevat tulemist/ minu
poole/ minu maailma poole/ läbi tuisu’’. Selles luulekogus on otsustanud autor mitte nii väga
otsida vastuseid küsimustele, kui lihtsalt kirjeldada oma tundeid, ootusi, soove ja igapäeva
toimetusi. Näiteks luuletuses ,,Laps turnib aknalaual’’ alustab luuletaja enda hommiku
annaabi.ee 
