Keelkonnad
Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega
keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi
(inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel.
Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja
grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea,
kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga.
Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste
keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada.
Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt
etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne.
Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda).
annaabi.ee 
