aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorba, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSVLI majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialist- likku ühiskonda täiustada selle ümberkujutamise ehk perestroika abil.Poliitilistest reformidest algul ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorba võitlema alkoholitarvitamisega.Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost e. avalikustamine, mis pidi tähistama Kremlil juhtide senisest suuremat valmisolekut ja tõtt kuulata ja kõnelda.1986. aprillis toimus suur katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esi- algu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamistjutte ärritas selline teguviis rah- vast tugevasti. Tsensuuri lõdvendati, kuid see ei tähendanud veel sõnavabadust.Glasnost suuren- das massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise liberaliseerimise. Suhete reguleerminie läänega
lääne ees lömitajateks, nende üle kohtu mõistmiseks asutati eraldi aukohtud, polnud tavalised kohtud, vaid moraalseks hukkamõistuks mõeldud kohtud. Esialgsete kavade järgi tuli sellised kohtud luua sisuliselt kõigis suuremates asutustes. Kui ilmnes, et keegi hakkab juba lömitamisele lähenema, tuli tema küsimus avalikult arutlusele võtta ja menetleda konkreetset küsimust. Just Kljueva ja Roskini süüasi andis võimaluse Kremlil raudset eesriiet uuesti NL ette panna. Oli salajane kiri, mis saadeti liiduvabariikidesse, kus oli punktide kaupa üles loetud, mille vastu oli eksitud, miks ei tohi Läänega suhelda jne, kiri tuli arutada läbi kõigis teadusasutustes ja oma järeldused teha. Oli läbi viidud väga efektiivne teaduse suukorvistamine. Taheti teostada Ameerika-vastast propagandat NL-s. Sõjajärgsetes lehtedes kõneletakse USA-st suhteliselt neutraalses toonis, 49-50 on tegemist juba räige sõimuga
annaabi.ee 
