Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus
ka peavarju. Aktiivseimad salgad tegutsesid Pärnu-, Viru- ja Võrumaal kus rünnati julgeolekuüksusid,
hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel. Samal ajal rööviti aga ka kauplusi, meiereid ja talusid
mis kõik suurendas maal hirmuõhkkonda.
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusid ja julgeoleku
väeosi, miilitsaüksusid kuid ka kohalikke nõukogude aktiviste. See võitlus oli mõlematele osapooltele
ohvriterohke. 1953.aasta kremili nõudel kogutud andmete kohaselt likvideeriti 1944-53 aastatel Eesti
NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja
haavata sai 185.
Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine.
Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987.
Lõuna-Eestis.
Võimude vägivallapoliitika
Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu.