Elavhõbe
kuulmiskaotus, treemor (lihasvärin), kooma ning lõpuks surm.
Üheks elavhõbedaga ohustatud töötajate grupiks on hambaravi asutustes töötavad
inimesed. Toksilisuse allikaks on hambatäidise materjalina kasutatav hõbeamalgaam
(elavhõbe, hõbeda, tina ja vase segu) ja selle valmistamise ajal tekkiv elavhõbeda aur.
Käesoleval ajal on hõbeamalgaami kasutamine vähenenud. Oluliseks elavhõbeda
keskkonna saastuse allikaks loetakse ka kremeeritavate laipade põlemisel erituvat
elavhõbeda auru, mis pärineb hambatäidistest.
Metalliline elavhõbe võib põhjustada pöörduvat neerude kahjustust samuti võib ta olla
ka allergeen ja põhjustada kontaktekseemi. Metallilist elavhõbedat kasutatakse
laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites,
päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas.
Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on
keskkonnas väga püsivad.