Eesti XX sajandi algul
taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult
tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt
impeeriumilt.
Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus:
J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai
alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein,
hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa
paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid
Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli,
põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid
tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega.
Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad
annaabi.ee 
