Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele
arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega.
1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool
(selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli
enamasti saksakeelne. Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja
Tallinnas, kõige kõrgem ülikool. Kreiskoolitasandilt alates õppetöö kindlalt saksakeelne.
Kihelkonnakoolide õpetajate saamiseks rajati seminarid. Cimze seminar (nimi rajaja järgi)
tegutses Valgas. Vallakoolide õpetajatele ka seminarid, Alaste ja Jädivere omad.
Toimus teoste välja andmine mõlemas kirjakeeles. 1843.a ilmus E.Ahrensi grammatika, mis
võttis kirjakeele aluseks P-Eesti keskmurde, pani aluse uuele kirjaviisile.
Tehti ka esimesed katsetused ajalehtede välja andmiseks. 1806.a ilmus esimene ajaleht Tarto
maa rahwa Näddali-Leht
annaabi.ee 
